NIVEL KOÑESIMENTU PASIENTE KONA BA MORAS RINS KRONIKU

Quintão Marçal Maia dos Santos, Ilidio Ximenes Moreira, Aureo Frutalegio da Costa Freitas, Avelino Gomes dos Santos, Dircia Jeronimo Moreira

Abstract


Moras Rins mak kondisaun ida ne’ebé akontese bainhira
rins labele halo ona filtrasaun ba ran iha ita orgaun rins, fallansu rins
ne’ebé menus ka Burla kotuk-naruk mak kondisaun ida bainhira
hala’o operasaun sekuestru neineik-neineik tanba estraga ou
infeksaun iha orgaun rins nian. Iha ne’e, moras balun komunidade
sofre ona no moras balun foin mak sira sofre inklui moras Rins.
Objetivu ne’ebé sei atinje iha peskiza ida ne’e mak atu hatene no
deskreve koñesimentu pasiente sira nian kona ba moras Rins
Kroniku. Peskiza ida ne’e hala’o iha iha Sala Hemodializa Hospital
Nacional Guido Valadares ba pasiente adultu ho idade husi tinan 35
too 50. Teknika ne’ebé uza hodi rekolla dadus mak kestionariu.
Teknika analiza dadus mak deskritivu kuantitativu liu husi
presentase dadus ne’ebé rekolla tuir distribuisaun frekuensia. Husi
rezultadu peskiza hatudu katak (1) Pasiente sira iha hemodialisa
Hospital Nasional Guido Valadares ho nivel koñesimentu hatene,
komprende no aplika ho di’ak kona-ba moras rins kroniku, (2)
Deskrisaun pasiente ninia ne’ebé kategoira aas liu ka di’ak mak
koñesimentu hodi aplika bainhira membru familia ida hetan moras
rins ho kategoria Hatene hotu ka ema nain 30 (100%). Hafoin
koali’a kona ba koñesimentu kona-ba moras Rins Kroniku la
konsumu bee nu’udar fatór ida ba moras Rins, risku ba ita nia vida,
halo tratamentu ka konsulta iha sentru saude ka klinika, konsumu
alimentasaun ne’ebé Saudavel deskansa, hemu bee no han ai-han
ne’ebé konteina vitamina no asaun ruma atu prevene membru familia
ne’ebé sofre moras rins ho kategoria hatene hamutuk ema nain 29
(96.7%). Ho nune’e, konklui katak pasiente sira nia koñesimentu
ne’ebé di’ak no sira nia hatene kona ba moras Rins Kroniku ho
kategoria di’ak mak nivel komprensaun. Tan ne’e, sujere ba
Ministeriu Saúde hodi kria planu ida di’ak atu hasa’e nivel
koñesimentu pasiente nian liu husi edukasaun saude, promosaun no
prevensaun hodi kombate moras rins kroniku iha Timor-Leste.


Full Text:

PDF

References


American Kidney Fund 2006, Living Well with Chonic Kidney fund.Inc,USA,

http://www.kidneyfund.org (diakses 20 desember 2007)

Anonim, (2002). Kursus Intensif Clinical Dialysis Practic. Jakarta

Anonim, The Psysical Aspect of kidney Failure, http://www.kidneypatientguide.org.-

k/site/whattheydo.php (Diakses 30 April 2007)

Anonim, What happens when the kidneys fail, http://www.kidneypatientguide.org.-

uk/site/happens.php (Diakses 30 April 2007)

Anonim. An Introduction to haemodialysis (HD). http://www.kidneypatientguide.

org.uk/site/HD.php

Anonym, kidney patient guid, http://www.kidneypatienguide.org.uk/site/welcome. php

(Diakses 30 April 2007)

Arikunto. S. 2015. Prosedur Penelitian Suatu Pendekatan Praktik. Jakarta: Rineka Cipta

Brunner & Suddarth. 2002. Buku Ajar keperawatan Medikal Bedah Edisi 8, vol.2, Alih

bahasa H.Y. Jakarta: EGC

Bulechek, G. M., McCloskey, J. C. 1992, Nursing Intervention. USA: Philadelphia

Clinical Education Center, Eenal Replacemen Therapies, Internal & External Course,

Student notes, TQEH, Australia

Daugirdas, J.T., Blake, P.G. & Ing, T.S. 2001. Handbook of Dialysisis. Third Edition.

Philadeliphia: Lippincott Williams and Wilkin

Dharma, K. K. (2011). Metodologi Penelitian Keperawatan: Panduan Melaksanakan

keperawatan medical bedah . Mei 2012

http://www.pernefri.org/3-berita-kegiatan-130502.php Mei 2012.

http://www.litbang.depkes.go.id/aktual/kliping/ginjal250406.htm

Harrison. 2000. Prinsip-Prinsip Ilmu Penyakit Dalam,Volume 3, Edisi 13. Editor Alih

Bahasa Ahmad H. Jakarta; Asdi - EGC.

Henrich, W. L. 1994. Principles and Practice of Dialysis. Willanms & Wilkins. USA:

Baltimore

IMNP. 1991. Illustrated Manual of Nursing Practice. USA: Pennsylvania

Irianto & Koes (2013) Mikrobiologi Medis (Medical Microbiology), Yogyakarta: Nuha

Medika.ajar keperawatan medikal bedah Brunner & Su (8th ed.)

KDOQI, 2006, Chronic kidney Disease 2006: A guide to Select NKF-KDOQI Guidelines

and Recommendation, National kidney Foundation, USA,

http://www.kidney.org

Mubarak, Wahit Iqbal, (2006). Buku Ajar Keperawatan Komunitas 2. Jakarta : CV Seto.

Notoatmodjo, S. (2007). Promosi Kesehatan dan Ilmu Perilaku. Jakarta : Rineka Cipta.

Notoatmodjo, S. (2016). Ilmu Kesehatan Masyarakat Prinsip-Prinsip Dasar. Jakarta: Rineka

Cipta

Notoatmodjo, S. 2010. Metodologi Penelitian Kesehatan. Jakarta: Rineka Cipta

Nur I. & Supomo. (2012). Metodologi Penelitian Bisnis. Edisi I. Yogyakarta: BPFE

Pernefri. 2002. Glomerulonefritis Penyebab Terbesar Penyakit Ginjal Tahap Akhir. Diakses

pada 24 Oktober 2011. http://www.pernefri.org/3-berita- kegiatan-080602.php

Pernefri. 2002. Glomerulonefritis Penyebab Terbesar Penyakit Ginjal Tahap Akhir. Diakses

pada 24 Oktober 2011. http://www.pernefri.org/3-berita- kegiatan-080602.php


Refbacks

  • There are currently no refbacks.